Esimesel nädalal Perthis.

 Lennujaamast tulime välja sooja Perthi õhu kätte. Kell oli peaaegu neli. Mõtlesime, et Perth on suhteliselt lähedal, hakkasime jalutama. Olles jalutanud üks kolmveerand tundi peatus auto meie kõrval murul. See oli esimene näide austraallaste heatahtlikkusest ja sõbralikkusest. Mees autos küsis kas me oleme eksinud, kas ta saaks meid kuidagi aidata. Rääkisime härrale oma Perthi jalutamise idee ära, soovitas ta meil tagasi pöörduda ja bussiga minna.

 Bussijuht oli erakordselt energiline, nägu naeru näis, viitas ta pidevalt huvipakkuvatele kohtadele, kuni olimegi vincent streetil-Beatty lodgei ees. 

Vajuta siia et näha kaardil kus meie hostel on. 

 Tänav nägi välja väga rahulik ja ilus. Hosteli ees seisavad kaks palmi, maja ümbrus on ilus ja roheline.Toad on väiksed ja hallid. Kasutusel on ühisköök, mille kõrval on suur söögituba piljardilaua ja suure Tvga, Söögitoast pääseb otse tagahoovi, kus on mõnus varjualune,Seal istutakse ja jagatakse päevamuljeid.

 Järgmisel päeval oli teha palju asjatoimetusi.WH viisakleebis passi, pangakonto(commonwealth Bank), hankida telefoni number, TFN(tax file number)

Kesklinnas on kaks suuremat shopingutänavat, kus on ka rohkesti avatuid kovikuid ja muid istumiskohti.

 Iga paari meetri tagant võib kohata tänava performance’i tegijat, olgu ta siis muusik, tantsija või aborigeeni kultuuri sõnumikandja.

 Neljapäeval leidsime kodukandist ilusa järve (Lake Monger), kus mööda 3,5 km jalutada sai. Seal kohtasime väga erinevaid parte, hanesid,ronki ja palju teisi tiivulisi.Lisaks oli seal väga lõpmata loodus. Teepeal viitas silt autojuhtidele, et kilpkonnad ja pardipojad võivad teed ületada. Kahjuks ise kilbilisi ei kohanud veel.

 Kolmapäeviti ilmub siin kohalik ajaleht The West Australian, kus on k.a rohkesti töökuulutusi.Samuti registreerisime end Aussi job’i. Nemad peaksid siis tegelema meile töö otsimisega. Siiani ei ole veel pakkumisi saanud, mis siiski ei tähenda, et tööd oleks vähe.

Linnasõidul ja tagasi-  kasutame tasuta bussiliini.Kuigi pole ka jalutades pikk maa (pool tundi). 

 Reedesel pärastlõunal kui tähtsad tegevused aetud, jalutasime Kings Parkis.See park asub kõrgel mäe otsas. Park on peaaegu sama suur kui linn ise.Seal on botaanika aed, ülivõimas loodus ja lisaks kõigele muule avaneb ka mega vaade linnale ja linna jõele Swan Rivelile.

 Nädalavahetus oli vaba. Laupäeval võtsime ette matka, mida ei osanud oodata nii pikaks ja väsitavaks. Sain oma esimese pildi ookeanist. Ilm oli jahe ja tuul oli suur. Ookean oli tõesti helesinine ja läbipaistev nagu postkaardil.

 Esmaspäeval on soojakraade umbes 26.Väga soe.Päikese käes hakkavad silmad valutama, selleks on päikeseprillid kohustuslikud.Päike paneb ka pea valutama. Ostin endale väikese kübara ja Siim ostis kaabu.

 Kõrval on kool. Juhusliku eestlase kaudu saime sealse internetipunkti juurdepääsukoodid.Siit ma Teile kirjutangi.Üle poole hosteli külastajatest ongi sealtsamast koolist pärit jaapanlased, kes siin inglise keelt õpivad. Ülejäänu jaguneb prantslaste, korealste, sakslaste, inglaste ja ka eestlaste vahel.