Kartulifarmis oleme nüüd olnud kuus päeva.

Töötame kartulikorjamismasina peal kartuleid sorteerides – masin sõidab põllul ringi ja korjab kartuleid. Meie istume masinas sees väikeses majakeses, linti mööda jooksevad meie eest läbi kartulid ja mullatükid, kivid ja muu sodi. Lindile peaks jääma ainult kartulid.  Meiega koos on veel kaks Uus-Meremaalast, traktorit juhib farmer ise.

Töö ise on väga kerge, piisavalt monotoonne et saaks tööajal ka muudele asjadele mõelda. Vaid seljal on valus.

Esialgu töötame kümme tundi päevas, seitse päeva nädalas. Kui talv läheneb ja ilmad külmenevad, saab kümnest tunnist kaheksa ja seitsmest päevast viis.

Töölt koju tulles näeme ise ka välja kui mullased kartulid!

Kartulipõllud on üüratult suured, meie rõõmuks pakuvad maalilisi vaateid: taamal mäed, metsad, väljad, hobused ja ilu.

Elukohaks on meil taaskord väike majake karavanpargis.